Riigikogu Kantselei jagas tänavu järjekordse August Rei parlamendiuuringu stipendiumi, mille eesmärk on edendada parlamendi ja parlamentarismi alaseid teadustöid. Sel aastal määras stipendiumikomisjon toetuse Tartu Ülikooli filosoofia magistrandile Oliver Danielile, kes uurib avaliku mõistuse printsiipide rakendamist Eesti seadusloomes.
Danieli magistritöö teema on „Lünk seaduste õigustamisega seatud ootuste ja praktika vahel. Analüüs valitud Eesti seaduste alusel“. Töö uurib, mil määral vastab kehtiv seadusloome avaliku mõistuse (public reason) teooria printsiipidele, mis eeldavad seaduste piisavat filosoofilist-moraalset põhjendamist, et tagada nende legitiimsus. Need nõuded ei pruugi olla aga täidetud põhjendustega, mis on toodud välja õigusloome protsessis.
Töö juhendaja, praktilise filosoofia lektor Mats Volberg rõhutab, et uurimus panustab nii Eesti parlamendikultuuri arendamisse kui ka Riigikogu filosoofiliste aluste tugevdamisse. Tegu on ka uudse lähenemisega, kuna see on üks esimesi uuringuid, et analüüsida konkreetset parlamendi tegevust avaliku mõistuse ja põhjendamise teooriate valguses. Lisaks on töö heaks alguseks edasistele filosoofilistele ja riigiõiguslikele uurimustöödele seoses põhiseaduse §-ga 62, mis loob õiguslikud eeldused selleks, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt.
August Rei stipendium asutati 2008. aastal, et toetada parlamendialaseid magistri- või doktoritöid. Seni on toetust saanud 15 noort teadlast. Aastal 2022 sai stipendiumi toonane filosoofia magistrant Karl Lembit Laane, kes kirjutas oma magistritöö teemal: „Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele“.
Palju õnne parlamendiuuringu stipendiumi puhul! Palun räägi, kuidas Sa uurimustöö teemani jõudsid.
„Uurimisteema jõudis tagasi vaadates minuni peaaegu iseenesest, ei pidanud selleks eriliselt pead murdma. Magistrantuuri esimesel aastal pakkus mu juhendaja Mats Volberg välja, et võiks süvitsi tegeleda avaliku mõistuse (public reason) teemaga, kuid siis veel kindlat fookust ei olnud. Juba toona omavahel teema üle arutledes mõtisklesime, kuidas võiks avaliku mõistusega mõnda päevakohast probleemi lahendada. Ka väljaspool akadeemilist kontkesti hakkasin endalegi märkamatult rakendama avaliku mõistuse perspektiivi ühiskondlike debattide, nt automaksu puudutava vaidluse, lahtimõtestamisel, et paremini mõista kasutatud põhjenduste iseloomu. Kui president Alar Karis möödunud taasiseseisvumispäeval peetud kõnes rõhutas, et ka riigivõim peab kasutama argumente, et kodanikud mõistaksid, miks on tegemist õige otsusega, toimus mul peas heureka moment. Ühtäkki oligi selge, et kuna minu uurimisteema tegelebki täpselt selle probleemiga, millest president kõneles, ja olen juba kätt proovinud avaliku mõistuse rakendamisel, siis ongi mul vaja kirjutada magistritöö sellest, kui hästi on Eesti riigivõim avaliku mõistuse perspektiivist seadusi õigustanud.“
Millised olid Su emotsioonid saades stipendiumiotsusest teada?
„Stipendiumi määramine tuli suure üllatusena. Kuigi ma teadsin, et olin hea kanditaat, närisid mind igat laadi kahtlused. Näiteks, kas komisjon ikkagi saab aru, mida ma teha üritan, miks on see üldse oluline teema ja kui altid ollakse endale tehtava kriitika rahastamisel. Kõik need kahtlused aga kadusid koheselt, kui vastava kirja sain, võimendades minu üllatust veelgi.“
On Sul mõni soovitus kaastudengitele, kes plaanivad järgmistel aastatel stipendiumile kandideerida?
„Kandideerimisel soovitan ideekavandi kirjutamisel arvestada sellega, et seda loevad inimesed, kes ei pruugi olla filosoofiaga üldse kokku puutunud ja seetõttu ei oma lugemisel vajalikke taustteadmisi. Seetõttu soovitan kirjutamisel endalt pidevalt küsida, kas asjaga mittekursis olev inimene saab kirjutatust aru nii nagu soovin. Eriti oluline on tõsta esile, kui mõnda muidu laialt levinud terminit kasutatakse läbivalt väga spetsiifilises tähenduses.“
Stipendiumi kohta saab lugeda lisa Riigikogu kodulehelt.